Psühholoog, kes usub päkapikkudesse

 

keila kooli psühholoog

Keila Kooli psühholoog on Maret Kasepalu. Õpilasesindus tegi temaga intervjuu, et teada saada rohkem, millega ta tegeleb ja kes ta on.

Kust tuli idee saada psühholoogiks?

Ma ei arvanud, et nii isiklikuks kohe läheb. See tuli iseenda kehvast enesetundest, mis mind terve lapsepõlve saatnud on. See oli motivatsiooniks, et saada iseendast rohkem aru ja saada paremini toimivaks inimeseks. Lapsena ja noorena sobis mulle hästi teistega probleemide arutamine. Siis tundsingi, et lähen Tartu Ülikooli.

Kas koolis on palju abivajajaid? Mida vajatakse?

Nii palju kui ma näen on abivajajaid tegelikult väga palju. Neid, kes lõpuks minuni jõuavad on tuduvalt vähem. Need, kes tulevad ise tahavad tihtipeale endas selgusele saada. Tahavad teada, kas nad on millegi suhtes õigesti toiminud või tahavad aru saada, miks tal olukorrad sellised on. Põhilised teemad on omavahelised suhted, aga minuni jõuvad ka lapsed siis, kui neil on kehv õppeedukus. Siis saame testida võimeid. Kui lapsel on palju puudumisi või õpetajatega vastuolusid siis saame uurida, milles olukord on. Minu eesmärgiks on selguse saamine. Mina ei süüdista kunagi kedagi, nii nagu lapsed tihti kardavad, et täiskasvanud tahavad neid ainult süüdistada. Ma tahan mõista olukorda, tahan avardada igaühe arusaamist ja loomulikult otsida väljapääse.

Mis on olnud kõige raskem probleem, mida olete pidanud lahendama?

Siin on kaks olukorda: üks on probleem, mis on sellel inimesel endal, teine on probleem, mis on teistel temaga. Need on kaks täiesti erinevat olukorda, millel on ka erinevad lähenemisviisi. Siiamaani on lahendusi ikka leidunud. See ongi meie tugitöötajate loominguline pool, et otsida kõikvõimalikke väljapääse ja lahendusi. Emotsionaalselt kõige raskem on olnud see, et õpilasel on nii halb läbisaamine iseendaga, et ta on mõelnud, et tema elu on raskem, kui oleks pääsemine sellest läbi elust lahkumise.

Mis abivahendeid te kasutate, et õpilasi rääkima saada?

Siin on nõustamine, mis on olukorras orienteerumine, selgema pildi saamine. Selleks, et kedagi rääkima saada on ainult üks töörist ja see olen mina ise.

Kas te olete veel kuskil töötanud? Kas ka mingil teisel alal?

Mina olen töötanud kogu aeg psühholoogina, aga ma olen olnud psühholoog Keila haiglas ja Ämari vanglas. Nüüd olen ma 7 aastat koolisüsteemis töötanud.

Kas te vaatasite sarja „Kartulid ja apelsinid“?

Omal ajal vaatasin küll jah.

Mis tunnid teile meeldisid?

Ma sain üsna hästi kõigega hakkama. Mulle meeldis ilmselt eesti keel ja tööõpetus. Iglise keel oli ka üsna tore.

Kas te ise olete ka psühholoogi abi vajanud?

Tegelikult on see väga hea, kui saan oma probleeme ka kellegagi jagada. Neid tekib ikka ja praegusel hetkel on mul isiklikus plaanis raske periood ja ma kasutan ära kõik abi, mis saan.

Kuidas te saate aru, kas inimene vajab psühholoogilist abi?

Tihtipeale ma välistest signaalidest võin oletada, et kellegil on endaga või maailmaga raske. See väljendub välimuses, pilgus ja kehahoius, isegi sammus, kuidas inimene astub.

Kas mõni teie lastest on psühholoogi ameti valinud?

Jah, mul on olnud mõned inimesed, kellele mina olen olnud eneseteadmata ispireeriv sellele teele astuma.

Kas te usute päkapikkudesse?

(väga pikk mõttepaus) Jah, pigem ikka jah.

Kes kõige rohkem abi vajavad?

Õppimise ja käitumise probleemid on rohkem ikka poistel, aga ega tüdrukuid oluliselt vähem ei ole. Elu on üks selline asi, mis pidevalt pakub igasugu väljakutseid ja me teeme, mida oskame. Ei ole vahet, kas sa oled poiss või tüdruk ikka tekib olukordi, kus teised inimesed teevad sulle etteheiteid.

Kuidas psühholoogiks olemine teie pereelu mõjutanud on?

Mina olen ka ainult inimene. Kõik on vahel enda suhtes pimedad. Iseennast ikkagi ei näe nii selgelt. Iseenda tundma õppimine kestab terve elu. Me kõik teeme vigu. Psühholoog teeb ka omad vead. Seda on vaja ka igal psühholoogil endale teadvustada, et ta ei ole mingi superinimene. Kõik laabub ja kõigega saab hakkama, aga mõne võrra suurem teadlikus on sellest, mis on tähtis ja vastutus on ka suurem oma tegude eest. Mida teadlikum oled, seda suurem on vastutus. See on mind kidlasti ühelt poolt aidanud, aga see ei tähenda, et kõik saab ära lahendatud.

Intervjueeris ja toimetas: Carolin Liis Tamm

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s