“Muusika on mahe” – intervjuu muusikasõbra Rasmusega

Meie neljandas intervjuus vaatame, kuidas on läinud meie 58.lennu vilistlasel Rasmus Maasenil, kes lõpetas kooli 2015 aastal.

received_1203800503023338

Kuhu läksid õppima peale lõpetamist?

Läksin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse Helitehnoloogiat õppima.

Miks otsustasid valida selle ala ja kas sa oled oma otsusega rahul?

Muusika on mahe, tehnika on cool! Juba nimi ütleb, et tegu on kahe hübriidiga. Huvi ei tekkinud muidugi kohe, kujunes kuidagi välja aastate jooksul. Suurteks mõjutajateks olid sõbrad, bändikaaslased. Praeguseks võin öelda, et olen rahul langetatud otsusega.

Kuidas uues koolis läheb?

Hästi. Ei tahaks vastata nii tüüpilisele küsimusele nii tavapärase vastusega – õppejõud on coolid, kaasõppurid on toredad! Mõni päev ei ole loenguid, teine päev on ühte loengut kuus tundi, nii nagu ülikoolides ikka. Kui su kaheks suureks eeskujuks on su kooli direktor ja muusikaosakonna juhataja, siis vist ei saakski teisiti vastata, kui et “jah, mul läheb hästi!”.

received_10202456778538220

Mõningaid muljeid Keila Koolist?

Kuna ma pole üheski teises alg-, põhi- ega keskkoolis käinud, siis ei oska nii täpselt võrrelda, aga sellist tunnet küll ei ole, et raudselt oleks mujal parem olnud. Minu jaoks oli marumahe aeg. Nüüd kui ülikoolis on kokku sattunud päid igast Eesti otsast ja nendega koos ka erinevaid arvamusi endistest koolidest vahetatud, siis tundub küll, et Keilas oli superluks. Kindlasti on neid, kes seda arvamust ei jaga, aga mulle tõesti meeldis. Kui varem oli võibolla kerge aukartus õpetajate vastu, siis keskkoolis said küll kõik omaks. Ei mäleta, et oleks kunagi tundi vastumeelt läinud ja kui läksingi, siis ilmselt enda murede pärast.

Miks otsustasid minna kodust kaugele ja kuidas saad hakkama?

Kolisin ühikasse. Eks muidugi oleks korteris ka muhe, aga omaette vinge on kui sõpradele külla minemiseks paned sussid jalga ja astud kõrvaltuppa. Vahel läheb köögis mõni tass või kahvel “jalutama”, aga üldjuhul leiab see sinna tee ikka tagasi. Tubades elatakse kahekesi, igas toas on oma WC/duširuum. Kui sul on toakaaslasega sarnane huumorimeel ja erinev maitse naiste suhtes, siis sellest piisab. Kokkamisega oleks võinud varem algust teha, sest praegune elu on näidanud, et sul võivad ka kõige uhkemad köögiriistad olla, aga kui sul on niigi vähe aega, et süüa teha, siis kokaraamatu sirvimiseks on seda veel vähem. Viljandi, kui linn, võlus mind juba ammu. Öine jalutuskäik lossimägedesse on muidugi muinasjutt omaette. Mulle meeldib igas inimeses näha killukest iseennast, aga siin on need killud eriti suured.

Kas võimalusel õpiksid kodule ja vanadele sõpradele lähemal või meeldib uus keskkond Viljandis?

Mõlemad valikud sobiksid. Kui tähte närida, siis sõprade vanus ei ole tegelikult määrav, ja ei ole need kodukoha sõbrad ka kuhugi kadunud. Samamoodi nagu vanus, ei ole vahemaa samuti nii oluline, seda enam, et pole see kodu üldse nii kaugel. Eriala mõttes oleks Tallinna ümbruses tööd muidugi rohkem, aga kes see ikka töö pärast muretseb, sest ega siis töö rikkaks tee.

received_1203800729689982

Mida plaanid edasi ja kus näed ennast tulevikus?

Ei plaani. Ei näe. Tegelt ka. Mitte, et ma ei julgeks unistada, aga pigem ei taha tulevikku paberile kirja panna ja selle järgi elada. Unistada tuleb suurelt, aga unistama ei tasu jääda. Teod on need, mis unistused täide viivad! Ma unistan rikkaks saada. Nii on küll riskantne öelda, kui enamus ilmselt järeldavad sellest, et ma unistan suurest rahamäest, aga eks see rikkus ole igaühel kooskõlas tema rikutuse tasemega.

Soovitusi gümnasistidele edasiseks eluks?

Püsige koolis ja hoidke onu Narkost eemale. Nali naljaks, aga onu Narko võib küll müüa ajutisi naudinguid, aga kool jagab tarkust kogu eluks, tasuta! 😉

Kas koolihinded mõjutasid kooli sisseastumisel?

Lõputunnistuse keskmise hinde osakaal sisseastumisel oli 20% (sellest aastast on samale erialale astujatel juba 30%), ülejäänud 80% oli erialaeksam, mis omakorda jagunes 70% vestlus ja 30% musikaalsustest (sellest aastast 60% vestlus, 30% musikaalsustest, 10% kirjalik test). Lihtsalt öeldes, on sellel erialal paberi peal oleva numbri osakaal väike,  kuna tegu on üsna spetsiifilise erialaga ja kooliõhkkond on ka väga vaba ning lisaks toimub igaühega individuaalne vestlus, siis enamus oleneb sellest, mis mees (naisi on ka sellel erialal) sa oled ja kui hästi sa seda 15 minutiga komisjonile serveerid. Keskmise hinde numbrid on olnud komisjonile abiks otsustamisel, kui kellegi peab nimekirjast välja jätma.

Suur aitäh Rasmusele selle muheda intervjuu eest ja ole ikka sama aktiivne edasi!

Intervjueeris ja toimetas: Marili Maasen

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s