Piknikud oliivisalus- intervjuu Birgitiga

Selle nädala intervjuude maratoni  lõpetame 56. lennu lõpetanud Birgit Tohvreliga. Uurisime, kuidas on tema elu peale gümnaasiumi lõpetamist kulgenud.

14570762_1252279241500984_4119343774328946486_o

Mis aastal sa lõpetasid?
Lõpetasin Keila kooli 56.lennu 2013.aastal

15182597_1038872196235005_897917167_o
Gümnaasiumi lõpetamine. Birgit paremalt teie.

Mida otsustasid teha peale gümnaasiumit?

Kohe peale gümnaasiumi lõppu tahtsin ikka jätkata õpinguid ülikoolis, seega minust sai TTÜ rakendusliku majandusteaduse bakalaureuse tudeng.

Lisaks ülikooli õpingutele liitusin tudengiorganisatsiooniga BEST (Board of European Students of Technology). Nüüdseks on see kindlasti üks meeldejäävamaid kogemusi mu õpingute ajast. BESTist leidsin motiveeritud, tegusad ja positiivsed sõbrad; sain võimaluse suhelda Eesti firmajuhtidega kui ka terve hunniku Euroopa tudengitega; võtsin osa erinevatest koolitustest ja üritustest; ning veel palju-palju kirjeldamatuid mälestusi, mida kõike ei anna sõnadesse panna. Iga uue kohustuse ja üritusega kaasnes ka mitmeid-mitmeid vigu, mis olid heaks õppetunniks.

Kas oled siiani oma otsusega rahul?

Endiselt olen oma otsuse üle väga õnnelik. Lõpetasin kevadel (2016) bakalaureuse ja võin julgelt öelda, et eneseareng on olnud märgatav. Olen peale seda kolme aastat palju avatum väljakutsetele, julgem ja mitmete eluks vajalike soft skillide võrra rikkam. BEST annab võimaluse teha vigu ja õppida nendest, kuid tulevikus reaalsel töökohal võivad mõningad vead kalliks maksma minna.

15215677_1286579411404300_633703743_o
Mõedakul eksamisessiooni lõppu tähistamas BESTikatega

Millega hetkel tegeled?

Kevadel tekkis mõte veeta oma järgnev aasta välismaal ja seetõttu asusin otsima EVS (European Voluntary Service) projekte. Saatsin avaldused mitmetele organisatsioonidele Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias. Mõned kuud ootamist ning  juulis sai kindlaks, et mind võeti vastu Lõuna-Itaalia üheksa-kuulisesse projekti.

Nüüd septembri algusest elan ja töötan Itaalia väikelinnas Molfettas. Koduks on korter, mida ma jagan koos hispaanlasest ja sakslasest vabatahtlikuga ning töötan põhikoolis koos belgia tüdrukuga. Peamiseks eesmärgiks on meil populariseerida inglise keele õpet, seega võtame osa erinevatest inglise keele tundidest ning aitame õpetajatel tunde läbi viia. Kõik õpilased on meie kohaloleku üle ülimalt õnnelikud ja nende õpimotivatsioon on märgatavalt suurem. Lisaks muidugi ka see, et meie õpime siin itaalia keelt ning neil on põnev olukord, kus nad saavad meid aidata itaalia keelega ning meie neid inglise keelega.

Jällegi selle otsusega olen siiamaani väga rahul. Olen Itaalias elanud kaks ja pool kuud aga aeg on lennanud meeletu kiirusega. Avastan pidevalt enda jaoks uusi imelisi kohti, millest varem ei olnud kuulnudki, saan suhelda inimestega, kes ei räägi minuga sama keelt ja õppida tundma kultuuri, millest Eestis ei oleks võimalik kunagi täielikult aru saada.

15209040_1286578811404360_611830771_n
Piknik oliivisalus koos vabatahtlikega Saksamaalt, Belgiast, Gruusiast ja Hispaaniast

Mis on tulevikuplaanid?

Kindlatest tulevikuplaanidest on hetkel veel vara rääkida. Eks ikka on mõtted, mida ja kus tahaks teha, kuid võtan samm korraga ja loodan, et jõuan enda soovideni. 

Meenub sulle mõni vahva mälestus Keila Koolist?

Kooliajast on kindlasti peaaegu kõigil meeletult palju lahedaid mälestusi. Mulle väga meeldis, et me saime Keila Koolis võimaluse korraldada ühiselt klassiga kaks üsnagi suurt üritust, Moeshow ja Rockipidu, mõlemad on ühed eredamad mälestused gümnaasiumi ajast.

Lisaks on mul kodus alles hunnikute kaupa vihiku lehti, kus on ilusti kirjas täpselt kõik aktuaalsed teemad põhikoolis, kuna tundides rääkida ei tohtinud siis pidasime me pinginaabriga väga tihedat kirjavahetust. Nüüd neid uuesti vaadata on päris põnev ja nalja saab palju.

Kas sinu hinded mängisid olulist rolli edasises elus? (Peale gümnaasiumit)

Ülikooli sisse astudes olid peamiseks määrajaks gümnaasiumi eksamitulemused. Seega otseselt jooksvaid hindeid ei ole keegi üle vaadanud, välja arvatud muidugi mu vanemad ja vanavanemad, kes on ikka uhked oma laste õpitulemuste üle. 🙂 

Arvan, et ei ole kõige olulisem õppida suurepärastele hinnetele, vaid tuleb leida tasakaal kooliõpingute ja elukoolist saadavate tarkuste omandamiseks. Mõlemad on olulised edukateks ja põnevateks edasisteks seiklusteks.  

Rohkelt seiklusi ja põnevust su ellu Birgit!

Loodame, et teil, meie armsatel lugejatel, oli megavahva nädal ning nautisite intervjuusid. Uute lugemisteni! 😉

Toimetas ja intervjueeris: Kätlin Nõgu

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s