Mida arvavad meie kodumaast Hollandist, Jaapanist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt pärit noored?

Eesti Vabariigi 99. sünniaastapäeva puhul tegime juttu noortega, kes on külastanud Eestit või nüüdseks siin juba elavad. Rääkisime Hollandist pärit Nienkega, Jaapanis üles kasvanud Shingoga, Prantsusmaalt pärit Guillaume’iga ja Saksamaal sündinud Ennoga. Lisaks sellele saate postitusest lugeda mõnda uhkust tundma panevat fun facti Eesti kohta.

Millised on Nienke, meie kõige noorema intervjueeritava mõtted Eesti kohta?

Kui Nienkele mainida Eestit, tulevad talle esimesena mõttesse lumi, metsad ja muidugi kohuke. Tema lemmikkohad Eestis on Kadrioru park ning Kadrioru loss. Tal on väga hea meel, et ta saab suvel uuesti Eestit külastada ning ootab väga Tallinna vanalinna taaskülastamist. Nienka arvab, et eestlased on väga avatud ja üleüldse väga sõbralikud ja soojad inimesed.
kadriorg_phoca_lossist-1.jpg
Kadrioru loss

Mida arvab meie kodumaast nüüdseks Eestis elav jaapanlane Shingo?

Jaapanlane Shingo on elanud Eestis juba 9 aastat. Eestisse tulek ei olnud tema kindel soov. Shingo soov oli avastada maailma ja ta tahtis tulla mõnda Euroopa riiki, millest ta varem ei olnud midagi kuulnud. Nii sattus ta Eestisse ja siia on ta ka paikseks jäänud. Peale Eesti ja Jaapani pole Shingo kusagil mujal elanud.
Võrreldes oma kodumaad ja Eestit, toob ta ühe suure erinevusena esile võimaluse maksta pangakaardiga, mis Jaapanis ei ole nii levinud kui siin, Eestis. Jaapanisse minnes peab ta alati arvestama, et tuleb kaasa võtta sularaha, kuna kaardimakse võimalus on vaid suurtes kaubanduskeskustes.
index.jpeg
Shingo arvab, et eestlased on veidike sarnased jaapanlastega. Räägitakse, et eestlased on üldiselt vaiksed ja kinnised ning nii on üldiselt ka jaapanlastega: välditakse mõttetut kontakti teistega ja räägitakse ainult siis, kui on vaja. Tema arvab, et eestlastel on isiklik ruum veidike suurem kui mõnel teisel rahval. Muidugi ei ole kõik eestlased sellised ja see on suur üldistus, mida tuleb ette ka teiste rahvuste kohta.
Shingo oskab veidike rääkida ka eesti keelt, kuid tõdeb, et see keel on väga raske. Paljud eestlased on talle öelnud, et palju lihtsam on eesti keelt õppida keskkonnas suheldes kui reegliraamatust. Reeglitele keskendudes võib ennast kergesti segadusse ajada ja siis ei tule midagi välja.
Milliseid emotsioone ammutas Eestist prantslane Guillaume?
Guillaume’i meelest on riik pisike, kuid hubane ja rahulk ning ta otsustas siia tulla sellepärast, et Lätis elav sõber oli talle seda soovitanud. Kõik, mida ta Eesti kohta teadis, oli see, et see kuulub Balti riikide koosseisu ja see oli endine NSV liidu riik. Kuigi ta külastas ainult Tallinnat ja selle lähiümbrust, sooviks ta Eestit veel rohkem näha. Noormehe lemmik kohaks osutus baar nimega Koht. Samuti jäi talle eredalt meelde Oleviste kiriku külastamine: vaade Tallinnale ning selle vanalinnale oli lummav. Guillaume’i meelst on eestlased sõbralikud, kui esimesed barjäärid on ületatud ning naeratused jagatud. Samuti ei nõustu ta arvamusega, et eestlased on venelaste moodi.
Miks jäi Saksamaalt pärit Ennole Eesti meelde?
Samuti õnnestus meil teha intervjuu ühe tüüpilise turistiga. See on Enno, Saksamaalt pärit noormees, kes käis detsembri keskpaigas turismireisil Tallinnas. Siin oldud viie päeva jooksul ta küll pealinnast väljas ei käinud, kuid siiski on põnev teada, mida üks tavaline turist Tallinna tänavatel mõtleb.
Esimesed asjad, mis tal Eestiga seoses meelde tulevad, on Viru tornid ja vanalinn üldiselt. Need kohad meeldisid talle väga, kuid lemmmikpaigaks jäi siiki Raekoja platsil olnud jõuluturg.
Kui küsisime noormehelt, kas ta tahaks kunagi Eestisse tagasi tulla, vastas Enno täiesti
kindlat, et tuleks küll. Tal on soov näha ka teisi linnu ja kogeda, milline on Eesti tegelikult.
Veel üllatas Ennot fakt, et Eestis on nii palju vene keelt rääkivaid inimesi. Venelasi nägi ta väga palju nii kohvikutes kui ka tänavatel.
Samuti märkas ta sarnasusi Saksamaa ning Eesti vahel. Ta ei oodanud, et Tallinn on nii sarnane tema kodulinna Hamburgiga. Siin olles meenutas talle kodu Eesti jõulutoit ning vanemate majade arhitektuur. Kuna Tallinnas on palju väikseid kohvikuid ning vähem inimesi, tundus Ennole linn siiski hubasem ning vaiksem.
Saksamaa ei ole säilinud keskaegsed hooned ja mälestised nii hästi kui Tallinnas.”Nii läheb kaduma suur osa kultuurist,” ütles Enno. Eestlased tundusid talle sõbralikud ja head inimesed, ta tundis ennast väga hästi vastuvõetuna. Siiski pidi noormees nentima, et eestlased pole kuigi jutukad.
FUN FACTS:

1. Eestlastel on kõige suurem kollektsioon rahvalaule maailmas. Neid on 133,000.

2. Kiiking on eestlaste leiutatud spordiala, mille eesmärk on teha ring ümber võimalikult pikkade aistega kiige võlli. Kaspar Taimsoo parim tulemus on jõudnud ka Guinnessi rekordite raamatusse.

blogi2
Kiiking

3. Vilsandi on Eesti kõige päikesepaistelisem koht, kuna pilved liiguvad saarest kiirelt üle ning jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal.

4. Eestlased on maailma tšempionid naisekandmise spordialas.

2014 North American Wife Carrying Championship
Naiste kandmise spordiala

5. Märtsis registreeritakse Eestis keskmiselt kõige rohkem sünde.

6. Pargi on Eestis kõige sagedamini esinev tänavanimi.

Ilusat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva Keila Kooli blogimeeskonna poolt 🙂

144509.jpg

Intervjueerisid: Diandra Valk, Greete Sass, Marili Maasen ja Kätlin Nõgu

Fun facts: Carolin Liis Tamm

Toimetasid: Diandra Valk ja Brita Rikkolas

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s